Tantsupidu. Valss. õp lk 127

Merepidu õp lk 121  (3/4)
tantsime valss
Saab sööki ja jooki õp lk 131 (3/4)

Eesti rahvatantsud. Polka. õp lk 126

Tunni eesmärk

• KORDAME kuidas jagunevad rahvatantsud.(vanemad ja uuemad)
• Kordame vanema rahvatantsu alaliigid. (sõõrtants ja voortants)
• Oskame nimetada uuemated rahvatantsud. (polka, valss, labajalavalss, ingliska, kadril ehk "Kaera-Jaan", reinlender)
• Kuulame ja võrdleme Johan Straussi "Triks-traks polkat" ja eesti rahvatantsu "Marupolka". Mis on sarnane, mis on erinev?
• Kordame 2/4 ja 3/4 taktimõõt

KORDAMINE 

EESTI RAHVATANTSUD
VANEMAD	UUEMAD
SÕÕRTANTS tantsiti ringis ehk sõõris	POLKA paaritants
VOORTANTS tantsiti üksteistel real reas (vooris) ja eestantsija liigutuse imiteerides.	LABAJALAVALSS Saksa-Austria päritolu, tansitatakse täistalal
	INGLISKA paaritantsu juured on inglise ballitantsus
	KADRILL algselt on prantsuse tants. Iseloomustab nelinurkne tantsuasend (“Kaera-Jaan”)
	REINLENDER

SÕÕRTANTS


 


VOORTANTS

UUS TEEMA: "POLKA"

Väga populaarne oli tšehhi päritolu kiire hoogne paaritants polka. (kod.)

MUUSIKA KUULAMINE

VAATAME EESTI RAHVATANTS- "MARUPOLKA"
ÜLESANNE:

• Millised muusikapillid saatega?
• Mitu paari tantsis?
• Mis on tantsu taktimõõt 2/4 või 3/4 ?
• Missuguses helilaadis on see tants (duur või moll)?

KUULAME JOHAN STRAUSI "TRIKS-TRAKS POLKAT"
ÜLESANNE:

• Millised muusikapillid saatega?
• Mitu pari tantsis?
• Mis on tantsu taktimõõt 2/4 või 3/4 ?
• Missuguses helilaadis on see tants (duur või moll)?

Iseloomusta kuulatud teost. Vali sõnadest:

Радостная rõõmus, Задорная ülemeelik Звонкая kõlav Шутливая naljatav Игривая mäguhimuline Весёлая-lõbus

Решительная otsusekindel, Энергичная-energiline Активная- aktiivne Блестящая- särav Героическая - kangelaslik Величественная -tahtis Благородная  suursugune

Спокойная rahulik Светлая,helge Нежная ,õrn Мечтательная unistav, Трогательная armas(nunnu), Мягкая pehme Трепетная mõtlik

Грустная kurb Печальная morn Суровая karm Тревожная murelik Взволнованная  oled mures

Mis on sarnane, mis on erinev? TAKTIMÕÕT, ISELOOM, TEMPO, KOSTÜÜMID

tv lk 48 ÜL 28 c)d)

• Kuulame ja võrdleme Johan Straussi "Triks-traks polkat" ja eesti rahvatantsu "Marupolka". Mis on sarnane, mis on erinev?
• Millised tantsurühmad tegutsevad sinu koolis?

LAULMINE

ÕP LK 119

"lAULGE POISID"

• Mis on LAULU taktimõõt 2/4 või 3/4 ?
• Esitame rütmiread plaksutades. Nimetame rütmisilbid.
• Missuguses helilaadis on laul? (duuris või mollis)
• tv lk 38 ü 21Tuletame meelde F-duuri helirida. Laulame tähtnimetusega
• Laul "Laulge poisid" laulame tähtnimetusega.
• Esitame laul sõnadega

PILLIMÄNG

//: F Z D Z G Z C F ://

LAULMINE

"Merepidu" õp lk 121 (valss)

Rahvalaul ja professionaalsed heliloojad õp lk 122

õp lk 122

tv ül 27

a)Võrdle Liisu Oriku laulud regilaulu "Öised orjad" sama laulu seade ettekandega ansamblilt Oort.
 Sarnane / Erinev
"Öised orjad" (regilaul)

Ansambel Oort. "Öised orjad" (rahvalaulu seade)

KOORIMUUSIKA

• Komponeerisid ühehäälsetele rahvaviisidele juurde teisi hääli
• Andsid lihtsatele regivärsidele uue elu keerulise ja põneva harmooniaga koorilaulidena

Mart Saar (1882-1963)

Hällilaul õp lk 123

• Mis helistikus on laul?
• Laula ja järgi dünaamikamärke

Mart Saar. "Emakene laulis, häälitas" (rahvalau seade)

 

 

Cyrillus Kreek (1889-1962)

 

 

 

 

 

 

 

Veljo Tormis(1930) -

• Huvitav harmoniseerib  rahvalaulud
• Kasutab eesti regilaule

 
 

 
 
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

BALLET/ INSTRUMENTAALMIISIKA

• Kasutasid  eesti rahvalaulu motiive oma instrumentaalloomingus
• sidudes vanad viisid oskuslikud oma muusikaga

Eduard Tubin (1905-1982)

• Eesti esimese balleti "Kratt" autor

Eduard Tubin. "Sabatants" balletisüiidist "Kratt" (rahvalaulu seade)

 

Heino Eller (1887-1970)

• Sümfooniad

 

 

 

 

 

 

 

 

MUUSIKAPEDAGOOGIKA

Riho Päts (1899-1977)

• Koostas muusikaõpikud

tv ül 27 lk 47

b)1867.aastal Haapsalus puhanud vene helilooja Pjotr Tšaikovski kasutas omaVI sümfoonias eesti rahvalaulu "Kallis Mari".
Õpi viis selgeks astmenimedega.

Püüa leida see, kuulates Tšaikovski VI sümfoonia II osa.
Mis helilaadis on sees rahvaviis?
Põhjenda.

Uus Rahvalaul

õp lk 118

18.sajandi öõpupoole
tekst ja võib olla korduv refrään
Laulge piosid õp lk 119


Merepidu lk 121

 

 

Rahvapillid õp lk 124

EESTI RAHVAPILLID VIDEO

Küsimused
1) Millised pillid videos olid?
2) Kus kasutatakse veel torupille (mis maal)? Kas need on ühesuguse ehitusega?
3) Millised pille videos polnud?










 



 

 

 

 

Rahvalaul. Regilaul- lk 111

õp lk 111
tv ül 26

Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane
JAKOB HURT

Regilaul
TEKST
REGIVÄRSID
ALGRIIM
VIISID
NAISED
EESLAULJA
JÄRELLAULJA
ÜHE-VÕI KAHEREALINE
PILLISAATETAJA ÜHEHÄÄLSELT


"Lauliku lapsepõli"

" Öised orjad"

"Loomine"

REGILAULU LIIGID

TÖÖLAULUD

TAVANDILAULUD











KIIGELEULUD




HÄÄLILAULE





NAJLALAULE

"Roti pulmad" õp lk 115

Puu on puude kõrgune ( X noorte laulupidu )   
Puu on puude kõrgune, muru murumadal,
õnn on õnnesuurune, selg on seljataga.
Valu on mäekõrgune, usk tas murumadal,
kui me lõpuks virgume, hing on vait ja vaga.
Kui me lõpuks virgume, puu on murumadal,
muru puude kõrgune, kinni kasvand rada.
Siis näib õnn mäekõrgune, valu murumadal,
kui me lõpuks virgume, kõik on seljataga.

Taevas taevakõrgune, silmapiir on kauge,
lähedal on lähedus, kuni usk ei rauge.
Kuni ükskord virgume, hing on vait ja vaga,
kuni üle sirgume sest, mis seljataga.
Kui me lõpuks virgume, taevas jälle madal,
silmapiir on lähedal, elu seljataga.
Siis on madal kõrgemal, kõrge paistab madal,
kui me ükskord virgume, kõik on seljataga.

Keset ilma Ilmapuu - ta on kõrgem veelgi,
kui on valu, õnn või rõõm, tähed linnuteelgi.
Suurem kõigest ilmapuu, suurem veel kui maa,
ainult laulu sisse veel ära mahub ta
Põlvest põlve laulame rõõmudest ja murest,
sellest, millest hingame, maast ja veest ja tulest,
laulu sees me virgume kõrgemaks kui ise,
suureks õnne laulame, tähtsaks olemise.

Kui me ükskord virgume, ees on jälle algus,
seisab õites ilmapuu, okstes päiksevalgus.
Laulu sees me virgume kõrgemaks kui puu
Ilmapuuna elame, kuni laulab suu
Põlvest põlve laulame rõõmudest ja murest,
sellest, millest hingame, maast ja veest ja tulest,
laulu sees me virgume kõrgemaks kui ise,
suureks ennast laulame, suureks olemise.


ISAMAA ILU HOIELDES

Pillimehed lk 103

õp lk 103
tv ül 25 lk 42
Joseph Haydn. Sümfoonia nr 94, II osa("Üllatuslsümfoonia)

Rahvatantsud lk 126

õp lk 126
tv ül 28

Levinud ja arenenud koos laulu ja pillimuusikaga

Vanemad rahvatantsud

SÕÕRTANTSUD – tantsiti ringis ehk sõõris

VOORTANTSUD – tantsiti üksteistel real reas (vooris) ja eestantsija liigutuse imiteerides.

Uuemad rahvatantsud

POLKA -paaritants

LABAJALAVALSS- Saksa-Austria päritolu, tansitatakse täistalal

INGLISKA- paaritantsu juured on inglise ballitantsus

KADRILL- algselt on prantsuse tants. Iseloomustab nelinurkne tantsuasend (“Kaera-Jaan”)

REILENDER

"Targa rehealune" (sõõrtants)

Sabatants (voortants)

"Kaera-Jaan" (kadrill)

Liivi kadrill

"Vanamoodne reinlender"

"Ingliska"

Paigalejäämise polka

Pulmakokkade labajalg

Orkester

õp lk 104
Disney Shorts (HD) - 1935 - Silly Symphony: Music Land
tv lk 40 ül 23 - Sergei Prokofjev "Petja ja hunt"

KOOR õp lk 98

õp lk 98
PPT

 

G-DUUR

G-duur õp lk 74 tv ül 19
Anu-Mai Lillo koduleht

G noodist algavat duur-helilaadi nimetaksa G-duuriks. G-duuri toonika on g.
Selleks, et toonid ja pooltoonid paikneksid vastsvalt duuri valemine, tuleb G -duuriks kõrgerndada f-nooti (f-fis).
Kui tahame, et terve muusikapala helestikuks oleks G-duur, siis paneme kõrgendusmärgi dieesi iga noodirea algusesse viiulivõtme järele.
Kõrgendus ja madaldusmärke, mis asuvad viiulivõtme järel ja kehtivad terve pala jooksul, nimetatakse võtme- ehk helistikumärkideks. G- duuri võtmemärk on fis.

• Mängi G-duur klaveri või plaatpilli.
• Laula G- duur tähtnimetusega.
• Moodusta G-duuri toonikakolmkõla

F duur

F duur õp lk 82 tv lk 38
Anu-Mai Lillo koduleht
Selleks, et toonid ja pooltoonid vastaksid duuri valemine, tuleb F-duuris madaldada h-nooti (h-b). b on F-duuri võtmemärk

• Mängi F duuri klaveril või plaatpillil
• Laula F duuri tähtnimetusega
• Moodusta F-duuri toonikakolmkõla

laul Luukere meresõit õp lk 86