Õpetaja töökava

Õpetaja töökava näidis (muusika, 5. klass)

Õpetaja töökava näidis

MUUSIKA 5. KLASS

Koostaja: Anne Ermast

1 tund nädalas, õppeaastas 35 tundi

Kasutatav õppekirjandus:

Roos, H. 2010 Muusikaõpik 5. klassile. Avita: Tallinn.

Roos, H.2010 Muusikaõpetuse töövihik 5. klassile. Avita: Tallinn

Roos,H 2010 Muusikaõpetus 5. klassile CD. Avita: Tallinn

Järv, H- M. Sepp,A 2009 Muusikaõpetus 5 klassile, Avita: Tallinn

Järv,H-M.1998 Muusikaõpetus 4. klassile, Avita: Tallinn

Lisamaterjalid:

Ainsley, R. 2000 Klassikaline muusika. Tallinn: Varrak

Barber, N. Mure, M.2000 Muusikamaailm. Tallinn: Avita

T. Särg Eesti kalendrilaulud viisidega, 2008+ CD Tallinn: Koolibri

http://www.youtube.com/ , http://www.noteflight.com/, http://www.koolielu.ee/, www.virtualpiano.com, www.loodusheli.ee

Õppe-nädal	Teema Lõiming. Läbivad teema	Laulud ja hääle arendamine Õpitulemused	Teadmised/oskused Õpitulemused	Pillimäng Õpitulemused	Muusika kuulamine Õpitulemused	Muusikaline liikumineÕpitulemused	Omalooming Õpitulemused
		Füüsiline õpikeskkond:Naturaalklaver, tabelid (rütmitabelid, heliastmik, rändnoot)		Füüsiline õpikeskkond:Orffi instrumen-taarim,plokkflöödid ja/ või väikekandled, jm	Füüsiline õpikeskkond: DVD-d, DVD mängija, internet, CD-d, CD-mängija Data-projektor	Füüsiline õpikeskkond: CD-d, CD-mängija, klaver, suurema ruumi kasutamise võimalus	Füüsiline õpikeskkond: Orffi instrumentaarium, Plokkflöödid ja/või väikekandled jm
1.-2. nädal	Muusika mõju Lõiming: Eesti keel (teksti mõtestamine, väljendusoskuse arendamine);  matemaatika ( tm, rütmivältused); kehaline kasvatus (loovliikumine); Läbivad teemad: Väärtused ja kõlblus (muusika kui ajatu suhtlusvahend, muusika kui väärtus tehnoloogia ja innovatsioon(muusikalise teabe otsing - IKT).	Tere hommikust! muusikalist Imelaps P. Rips (lk 6) Kuulmise järgi. Laulab voolavalt, selge diktsiooniga, vastavalt õpilase muusikalistele võimetele intonatsioonipuhtalt.	Tere hommikust! Tunneb vahelduvat taktimõõtu, iseloomustab meloodiat.	Tere hommikust! Saadab trianglil.	Tere hommikust! (CD 1, 1) P. Rips Võrdleb ja toob esile interpretatsiooni erinevusi klassis ja CD-lt kuuldu põhjal.	Tere hommikut! Liigub silbitamismängus 4/4 taktimõõdus kasutades kehapilli.* *	Rütmi- ja silbitamismäng Tere hommikut'!* * Loob uued sõnad- soovid uueks õppeaast-aks, loob kaasmänguna omaloomingulise liikumise keha-pillil pinginaab-riga. (Jälgib sõnarütmi sobivust kehapillile).
		Muusika me sees T. Kõrvits, sõnad P. Aimla ( lk. 8) Kuulmise järgi. Laulab reipalt, vastavalt võimekusele intonatsioonipuhtalt.	Muusika me sees Teab, millest sünnib muusika, rakendab/kasutab varemõpitust mõisteid: segno jalatern. (lk 11) (TV lk 5d), määrab laulu vormi.	Muusika me sees Saadab kehapillil vahemängu.	Toob näiteid ja iseloomustab suvel kuulatud muusikat, põhjendab oma arvamust, omab teavet esitajate kohta (TV lk 4-5. Vajadusel kasutab IKT-d).
3.-5. nädal	Muusika väljendusvahendid (kaheksandik- taktimõõt) Lõiming: eesti keel (teksti mõtestamine);matemaatika ( helivältused, rütmid, taktimõõt). Läbiv teema:kultuuriline identiteet(muusika eesti rahvusliku identiteedi kujundajana).	Muusika me sees ( kordavalt) (lk 8) Laulab rütmikalt, pöörab laulmisel tähelepanu muusika väljendusvahenditele.	Tunneb muusika väljendusvahendeid, nende funktsiooni, (lk 12,13) teab noodivältuste vahelisi suhteid (tv ül 2, 3).		Hard Rock Hallelujah T. Putaansuu Lordi ( www.youtube. com eurovisioon 2006 ja TTÜ meeskoori esituses) või (CD1, 3). Leiab sarnasusi ja erisusi kuulatud esitustes, kirjeldab muusika karakterit, väljendusvahendeid.	Liigub muusikas vastavalt ühele valitud väljendus-vahenditest. (`1)	Loob liikumise ühele muusika väljendusvahen-dile rühmatööna. ( `1)
		Viire takka Eesti rahvalaul (lk 21) (kaheksandik taktimõõt) Astmete järgi Laulab siduvalt pianos, mezzopianos pöörates tähelepanu õigele hingamisele.	Teab mõistet rütm, tunneb Viire takka rütmivältuseid kaheksandiktaktimõõdus ja oskab neid plaksutada, määrab laulu helistiku. ( TV ül 4)	Viire takka Saadab plokkflöödi ja/või kandlega.	Viire takka * * (www.youtube.com 5) Haaslava meeskoori topeltkvartett. Võrdleb enda esitust ja kuulatut, muusikalisi väljendusvahendeid kasutades.
6.-8. nädal	Tere, sügis! Pidekaar Sidekaar Lõiming: eesti keel (teksti mõtestamine); matemaatika (pide,-sidekaarega hälivältused rütmid, tm); loodusõpetus (saamide asukoht kaardil). Läbiv teema:Kultuuriline identiteet (rahvakalendri tähtpäevad, esivanemate pärandi väärtustamine, kultuuride mitmekesisus)	Tere, sügis! M. Wunderlich (lk 22) Kuulmise ja astmete järgi. Laulab liikuvalt hea diktsiooniga, vastavalt muusikalistele võimetele kahehäälselt.	Tere sügis Tunnetab laulu 2-osalist taktimõõtu, kordab õpitud rütmivältuseid. Teab mõistetepidekaar, sidekaartähendust ning kasutab musitseerimisel, ( tv ül 6), määrab laulu helilaadi, Tunneb mardipäeva kombestikku.	Tere, sügis! Saadab vahemängu plokkflöödil.	Sügis A. Vivaldi (CD 1, 8) Torm süidist nr.1. J.Sibelius ( CD 1, 9) Valib vastavalt muusikale foto sügisest, põhjendab oma valikut, iseloomustab kuuldud muusikat väljendusvahendite kaudu (TV ül 5).		Väljendab sügismeeleolu kehapillil (vihma-krabin, tugev sadu, torm jm).
		Loi, loi, Nunnuko nuu Saami joig (lk 24) Astmetega. Laulab vabalt ja hoogsalt.		Loi, loi, Nunnuko nuu saadab laule trummil ja kandlel meet-rumit rõhuta-des (võib lisada ka burdooni bass-ksülofonil).	Saami Musical Tribute(www.youtube.com) Iseloomustab Saami muusika omapära, leiab muusikas pidesid.	Loi loi, Nunnuko nuu * Liigub muusika/laulu saatel.	Loi, loirühmatööna loob laulule liikumise.
		Mardi tantsulaul Rahvalaul Hanilast.(lk 44) Ettevalmistavalt astmetega. Laulab peast, julgelt ja hoogsalt rõhutades takti 1. lööki.		Mardi tantsulaul Saadab laulu kandlel, rõhutades labajalaga takti 1. lööki	Mardi tantsulaul (Eesti kalendrilaulud viisidega (CD –8)* * Võrdleb kuulatud ja esitatud laulude esitust.	Liigub vastavalt omaloomingulise värsirea sisule sobivas tempos ja dünaamikas.	Mardilaul Esitab klassikaaslastele mardipäeva mõis-tatusi, loob mardi-laulule uusi värsse.
9.-10. nädal	Tempo:largo,andante, moderato, allegro, presto Dünaamika:(kordavalt) piano, forte, mezzopiano, mezzoforte, >, <. Lõiming: eesti keel (teksti mõtestamine);matemaatika (tm, helivältused); itaalia keel (tempo- ja dünaa-mikamärgid). Läbiv teema: tehnoloogia ja innovatsioon (õpitu kinnistamine interaktiivse mängu kaudu).	Nõiaelu Ü. Vinter, sõnad E. Vetemaa (lk 30) Kuulmise järgi. Laulab salatsevalt, vastavalt tempo märkidele väljendusrikkalt, lähtuvalt võimetest intonatsioonipuhtalt.	Teab tempo eesti- keelseid nimetusi, määrab/ kujundab tempo vastavalt tähistusele. Teab dünaamikatähendust muusikas, tunneb dünaamikamärke itaalia keeles ( tv ül 7, 8, 9). Valikuliselt: Interaktiivne mäng tempo- ja dünaamikamärkide kinnistamiseks: www.koolielu.ee LINKA. Ermast	Ungari tants nr 5 J. Brahmns Mängib A osas vastavalt tempole kaasa kehapillil.	Ungari tants nr.5.J. J. Brahmns (CD 1,12). Märkab muusikas tempomuutuseid, iseloomustab muusikat, kasutades tempo- ja dünaami-katermineid, määrab muusika taktimõõdu ja vormi.	Interaktiivne mäng Liigub vastavalt omaloomingulise värsirea sisule sobivas tempos ja dünaamikas.	Loob Ungari tantsule 4/4 tm-s kehapillil kaasmängu. Interaktiivne mäng Loob omaloomingulise värsirea ja kasutab selles dünaamika- ja tempomärke, esitab seda väljendusrikkalt
11. nädal	Meloodia Lõiming: eesti keel (teksti mõtestamine);matemaatika(helivältused, tm); kunst (meloodia kuju-tamine värvides); loodusõpetus (kodukoha ja eesti tasapinnad, mäed). Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng(loodushoid); tervis ja ohutus (tervislik eluviis kui väärtus).	Mäkke ronimine(lk. 14)kaanon.(Kordavalt 4. kl)* * (lk.39) Astmetega. Laulab selge diktsiooniga kaasates kehapilli ja arvestades tempotermineid.	Teab mõistetmeloodia, kirjeldab meloodia liikumist kirjeldab duur ja moll helilaadi. Tule metsa, Iseloomustab meloodia liikumist määrab laulu helilaadi, kujutab refrääni meloodiat graafiliselt.			Liigub laulu saatel omaloomingulise liikumise järgi	Mäkke ronimine Loob pinginaabriga lihtsa liikumise suunal edasi ja tagasi (kasutabsamm, jooksen, seis).
		Tule metsa R. Rannap, O. Arder (lk 40) Kuulmise järgi. Laulab vabalt, ja hoogsalt vastavalt õpilase muusikaalsele võimekusele intonatsioonipuhtalt.			Õunalaul R. Rannap Ruja.( youtube) iseloomustab meloodiat ja muusika karakterit.		Kujutab kuulatud muusikat värvide kaudu kunstitöös.
12.-13. nädal	Advent C-duur, a-moll helistik Rene Eespere Lõiming: eesti keel (teksti mõistmine);matemaatika(taktimõõt, helivältused, duuri valem); käsitöö (kindakirjad). Läbiv teema:tehnoloogia ja innovatsioon(interaktiivse veebikeskkonna kasutamine musitseerimisel)	<span style="background:#FF7F50"</span>R.Eespere, sõnad L. Tungal ( lk. 52) Kuulmise järgi Laulab vastavalt märgitud tempole ja dünaamikale väljendusrikkalt, avardab hääle ulatust.	Tunneb/määrab laulu helistiku, seostab duuri valemit klaviatuuriga, seostab täht- ja astmenimed, laulab C-duuri ja C -duur kolmkõla (TV ül 11-13), seostab klaveril ( klaviatuuril) C- duuri* * (kasutab võimalusel programmi:VirtualkeyboardLINK).* *	Kindakiri Saadab plaatpillil C-duuris Mängib C-duuri, a- molli klaveril. (Virtual piano)	Ärkamise aeg R. Eespere ( CD 2 ,5) Tunneb teost esitanud kooriliiki. iseloomustab R. Eespere laulude karakterit ja laulutekstide sõnumit.		Improviseerib C-duuris plaatpillil talve meeleolu väljendades.
		Kalevipoja laul eesti rahvalaul (lk 51). Astmete ja tähtnimedega. Laulab hoogsalt selge diktsiooniga.	Tunneb/ määrab laulu helistiku, seostab täht- ja astmenimed, laulab a-molli ja a- moll kolmkõla (TV 14, 15) seostab a-molli klaviatuuriga.	Kalevipoja laul Saadab laulu plaatpillil a- mollis.
14.-15. nädal	Jõulude ootus Lõiming: eesti keel (teksti mõtestamine); matemaatika ( tm, helivältused); kunst (muusika väljendamine värvides); inimeseõpetus (advent, jõulud); loodusõpetus (loodusnähtused talvel). Läbiv teema: Väärtused ja kõlblus(pere- traditsioonid kui väärtus).	Haldjate jõuluöö V. Sefve ( lk 63) Astmete ja kuulmise järgi Laulab salapäraselt, kujundab dünaamika vastavalt sisule.	Kinnistab õpitud astmeid ja helivältusi (TV ül 16) (lk 54), tunnetab Haldjate jõuluöös 2-osalist taktimõõtu,	Haldjate jõuluöö Saadab soprankella-mängul või plokkflöödil.	Jõuluingel O. Ehala Angels Enya (www.youtube.com) Võrdleb ja iseloomustab muusikapalade rütmi, meloodiat, tempot, dünaamikat ja esitust* *		Haldjate jõuluöö grupitöö Laulu lavastamine vastavalt sisule. Väljendab värvide kaudu kuulatud Enya Angelsmuusikat. Valikuliselt: mängib jõuluvaheajal täringumängu (tv lk 32-33)
		Lumehelbeke R. Pajusaar (lk 60) Astmete järgi. Laulab õrnalt pianos.	Kinnistab õpitud astmeid ja helivältusi, tunnetab 3-osalist taktimõõtu.	Lumehelbeke '* Saadab vahemängu trianglil/ soprankella- mängul (lisada vahemängus sosinal tasa-tasa).
2. pool- aasta 16.-18. nädal	Minu emakeel ja kodu G-duur helistik e-moll helistik Lõiming: eesti keel (teksti mõtestamine); matemaatika (taktimõõt, helivältused) Läbiv teema:kultuuriline identiteet(traditsioonide väärtustamine); tehnoloogia ja innovatsioon(interaktiivse veebikeskkonna kasutamine musitseerimisel);väärtused ja kõlblus(kodu kui väärtus).	Emakeel T. Raadik, (lk 76) Astmete ja kuulmise järgi. Laulab tundlikult, selge diktsiooniga, tunnetades emakeele ilu	Emakeel Määrab laulu helistiku, seostab astmetega, tunneb laulu rütme, määrab laulu vormi. Seostab tähtnimetusi (G-duur) klaviatuuriga (Virtual piano,LINK laulab G-duuri ja kolmkõla ( TV ül 19).	Improvisee-rib G-duuris 4/4 tm-s rondo vormis plaatpillil.		Liigub improviseerides rondo vormi refrääni ajal ( liiguvad need, kes pilli ei mängi).	Improviseerib G-duuris 4/4 tm-s rondo vormis plaatpillil. Valikuliselt: Loob G-duuris või e-mollis lihtsa 4- taktilise meloodia, pealkirjastab.
		Meil aiaäärne tänavas Eesti rahvaviis, sõnad L. Koidula (lk 77) Astme- ja tähtnimedega. Laulab peast, voolavalt ja võimetekohase intonatsioonipuhtusega.	Meil aiaäärne tänavas Määrab laulu helistiku, seostab astmetega. Teab e-molli paralleelhelistikku, laulab e-molli ja e- moll kolmkõla, seostab e-molli helirida ja kolmkõla klaviatuuriga ( TV ül 20).	Meil aiaäärne tänavas Saadab laulu plaatpillil burdoonil, kasutab laulu viimast muusikalist lauset eel- ja lõpumängus plokkflöödil.	Meil aiaäärne tänavasK. Türnpu (CD 2, 8) Leiab sarnasusi ja erinevusi lauldud ja kuulatud esituste vahel.
19.-20. nädal	F-duur helistik d-moll helistik Lõiming: eesti keel (teksti mõtestamine);matemaatika (duur ja moll helilaadi valem, taktimõõt, helivältused), loodusõpetus(kodukoha, Eesti veekogud). Läbiv teema: tehnoloogia ja innovatsioon (helistike mängimine interaktiivses keskkonnas).	Sabalaul M. Hunt ( lk 84) Kuulmise ja osaliselt astmete järgi. Laulab hoogsalt, hea artikulatsiooniga, vastavalt võimekusele intonatsioonipuhtalt.	Sabalaul Määrab laulu helistiku, seostab astmetega, tunnetab 2-osalist taktimõõtu, Teab F-duuri tunnuseid, seostab F-duuri valemi ga, laulab F-duuri ja kolmkõla.	Sabalaul Mängib saadet refräänis ja vahemängus metallofonil, seostab F-duuri ja kolm-kõla klaviatuu-riga: [www.virtualkeyboard.com Virtual keyboard],LINK(tv ül 21).		Sabalaul Liigub vahemängudes paarilisega.	Sabalaulul Loob paarilisega vahemängule. liikumise.
		Luukere meresõit T. Aints, sõnad Wimberg ( lk 86) Kuulmise ja osaliselt astmete järgi. Laulab vastavalt tempo märgistusele, hasartselt ja väljendusrikkalt.	Luukere meresõit Määrab laulu helistiku, leiab Jo-asukoha, seostab astmetega, teab laulu tempomärgistuse itaaliakeelseid vasteid. Ehitab d-molli valemi järgi, teab d-moll toonikat ja kolmkõla, iseloomustab kõlaliselt moll-helilaadi, määrab d-moll paralleelhelistiku (TV ül 22).	Improviseerib d-mollis (metoodiline võte: küsimus- vastus).	Kuulab/ iseloomus-tab kaasõpilaste improvisatsioone.		Improviseerib d- mollis plaatpillillil (küsimus- vastus).
21.-22. nädal	Eesti Vabariigi sünnipäevKordamine Lõiming: eesti keel, kirjandus (M. Veske, teksti mõtestamine, väljendusoskuse arendamine, värsirea koostamine); kunst (muusika visualiseerimine); ajalugu (laulev revolutsioon); loodusõpetus (eesti kaart ja maakonnad). Läbiv teema: kultuuriline identiteet (rahvuskultuur identiteedi kujundajana); väärtused ja kõlbluspärimuskultuuri ja eesti muusika väärtustamine).	Kas tunned maad F. Berat, sõnad M. Veske (lk 90) Kuumise järgi. Laulab reipalt, selge diktsiooniga peast.	Kas tunned maad tunneb laulus esinevaid võtmemärke, teab eeltaktitähendust tunnetab 4-osalist taktimõõtu.		Kodumaine viis ( CD 3, 2) Heino Eller Iseloomustab muusika iseloomu, meloodia liikumist, dünaamikat, tempot, kirjeldab kujutluspilte kuulatud muusikast.		Kunstitöö: Minu armsaim paik Eestis Loob kunstitöö koos iseloomus-tava värsireaga. (Kasutab erinevaid kunstitehnikaid). * *
		Mu isamaa, mu õnn ja rõõmF. Pacius, sõnad J. V. Jannsen ( lk.91) Laulab kindlalt peast, tunnetab hümni ühendavat jõudu.	Teab Eesti hümni tekkelugu, autoreid. mõtestab hümni salmide sõnumit.		Koit T. Mägi (CD 1, 16). Teab laulu tekkelugu ja selle tähendust lähiajaloos, iseloomustab laulu rütmi, sõnumit, muusikat väljendusvahendite kaudu.
23.-24. nädal	Koorilaul eestluse kandjana Kooriliigid Lõiming: kirjandus ( F. Kuhlbars, teksti mõtestamine); kehaline kasvatus ( liikumise lisamine); ajalugu (laulupeo traditsioon). Läbiv teema: kultuuriline identiteet(koorilaul kui eestluse kandja laulupidude traditsiooni kontekstis. Taotlus – innustada õpilasi laulma kooris).	Valikuliselt: a)Kui Kungla rahvas K. A. Hermann, sõnad F. Kuhlbars ( lk. 24) Kuulmise järgi. Laulab rõõmsalt ja hoogsalt, rõhutades takti esimest lööki, laulab hea diktsiooniga peast.	Tuletab meelde K. A. Hermanni tähenduse eesti kultuuriloos, tunnetab 2/4 taktimõõdus rõhulist osa.	Kui Kungla rahvas Mängib salmi takti esimesel löögil kannelt, rõhutab refräänis takti esimest lööki trummil.	Segakoor- Kui Kungla rahvas K. A. Hermann (DVD Maa ja ilm laulupidu- rokikoor (segakoor) Võrdleb omavahel tunni ja laulupeo esitusi. Naiskoor- Ei saa mitte vaiki olla M. Härma Poistekoor- Tule metsa- R. Rannap Lastekoor- Majake mere ääres Ü. Vinter, Mudilaskoor- Burattino laulO. Ehala Meeskoor- Muhu tants Ühendkoor- Mis maa see on Sisask (www. youtube.com X1 Noorte laulupidu)* * Tunneb kooriliike tämbri järgi, tunnetab ühislaulu ja laulupeo väge, teab oma kooli kooriliike ning kirjeldab/ iseloomustab neid.	Kui Kungla rahvas Liigub refräänis laulu saatel tantsusammudega.	Loob kunstitöö muitsestkunglast. (leiab teavet IKT abil), Kui Kungla rahvas mõtleb refräänile pinginaabriga lihtsad tantsusammud.
		b) Kui mina laulan M.Saar (lk 102) Ettevalmistavalt astmetega. laulab vastavalt dünaamikale, selge diktsiooniga.	Kui mina laulan Määrab laulu helistiku. Tunneb kooriliike, häälerühmi, teab laulupeo traditsiooni tekkelugu, teab eesti tuntumaid koore, kooride dirigente (TV ül 24).
25.- 26. nädal	Orkester Dirigent Lõiming: kirjandus teksti mõtestamine, L. Tungal); matemaatika(taktimõõt, helivältused); Läbiv teema: väärtused ja kõlblus (eesti instrumentaal-muusika väärtustamine).	Valikuliselt: a)Pillimehed J. Haydn, sdn H.Roos, sõnad L. Tungal ( lk 103) Kuulmise järgi. Laulab reipalt ja marsilikult selge diktsiooniga, arvestades õpilase muusikalisi võimeid kahehäälselt intonatsioonipuhtalt.	Teab esimest Eesti puhkpilliorkestri asutajat ja orkestrit, sümfooniaorkestri tekkelugu, tunneb sümfoonia- orkestri pillirühmi ja pille, nimetab erinevaid orkestriliike ja pillikoosseise (lk 104-107 ül 25) teab eesti tuntumaid orkestridirigente ja orkestreid, teab mõiste partituurtähendust.	Pillimehed Saadab plokkflöödil ja/või kõlapulkadel, trummil… (TV lk 44 partituur)	Sümfooniaorkester, dirigent Neeme Järvi Peer Gynt E. Grieg (http://www.youtube.comBerliner Philharmonice)* * Puhkpilli orkester- Popsidwww.youtube.comPopsid- Sepapoisid)* * Eristab orkestri koosseisu kuuluvaid pillirühmi, iseloomustab kuulatava orkestri tämbrilist omapära, Teab N. Järvi tähendust eesti muusikas.	Pillimehed, Väljendab muusika iseloomu takti viibates 4/4 taktimõõdus, marsib vahemängudes.	Kujundab dirigendina oma tempo ja /või dünaamika õpitud laulule.
		b)Muusikamaias H. Hindpere, sõnad O. Roots (lk 108) Kuulmise järgi. Laulab vahelduvas tempos A-osas jutustavalt, B-rütmikalt, selge diktsiooniga, vastavalt võimetele -kahehäälselt.	Muusikamaias Määrab laulu vormi, tunnetab 2-osalist taktimõõtu, teab laulus esinevate pide- ja sidekaare tähendust.			Muusikamaias Väljendab muusikat takti lüües.
27.-30. nädal	Eesti rahvamuusika Regilaul Uuem rahvalaul Mart Saar, Veljo Tormis, Cyrillus Kreek Rahvalik laul Lõiming: kirjandus (J. Hurt, teksti mõtestamine) ajalugu (eesti kultuuri- pärimus); kunst, käsitöö (rahvariide motiiv). Läbiv teema: kultuuriline identiteet(regilaulu väärtustamine); tehnoloogia ja innovatsioon (õpitu kinnista-mine IKT abil)	Loomine regilaul Jõhvist ( lk 112) Ettevalmistavalt astmetega, Oskab laulda regilaulu, laulab mõnuga.	Iseloomustab regiviisi, teab mõisterahvaloomingtähendust, teab rahvaluule kogumise algatajat, teab regilaulu tunnuseid, liike, ( lk 110-112 tv lk 45, 46), tuletab meelde heliloojaid, kes oma loomingus on kasutanud regilaulu. Valikuliselt: Mängib vanema ja uuema rahvalaulu kinnistamiseks valikvastustega interaktiivset mängu: LINK ( A. Ermast)* * )	Loomine saadab laulu kandlel.	Valikuliselt: a) regilaul autentses esituses Kiigele (Eesti kalendri-laulud viisidega CD, 68)* * b) regilaulu töötlus -ansambel “Mälutagune”Upa upa põllukene e (CD 1 Tore sõit )* * c) Regilaulu töötlus-V. Tormis Raua needmine(youtube. com RAM, Metsatöll)* * d) regilaulu töötlus- ans. Oort Öised orjad (www.youtube.com) e) regilaulu autentne esitusÖised orjad CD 3 ,15)	Loomine rühmatööna Lavastab liikumise vastavalt laulu murdekeelsele tekstile, esitleb.	Loob regilaulu põhjal omaloomingulise muster/orana-mendi, kasutab vastavalt laulu iseloomule värve ja kordusmotiive. (Leiab nt seoseid eesti rahvariide vöö motiividega)
		Laulge poisid Eesti rahvalaul (lk 119) sõnad A. E. Thomson Kuulmise järgi. Laulab polka tempos julgelt, väljendus-rikkalt, rõhutab meetrumit.	Teab uuema rahvalaulu tekkeaega, tunnuseid, (lk 118, TV ül 28) selgitab rahvaliku autorilaulu tähendust.	Laulge poisid Mängib salmisosas rütmipillil rütmiostinatot ja refräänis pinginaabriga kehapillil.	Võrdleb regilaulu autentset esitust tänapäevaste töötluste ja esitustega, leiab sarnasusi, erisusi.		Laulge poisid loob refräänile kaasmängu kehapillil (paaristöö pinginaabriga).
30.-32. nädal	Eesti rahvapillid (kordavalt) Rahvatants Polka, valss Lõiming: eesti keel (teksti mõtestamine, väljendusoskuse arendamine); matemaatika (tm, helivältused); ajalugu (eestlaste pärimus, rahvapillid, rahvatants); kehaline kasvatus(liikumine, tants). Läbiv teema:kultuuriline identiteet (eesti pärimuskultuuri väärtustamine ja edasikandumine)	Valikuliselt: a) Talurahvamäng eesti rahvamäng ( lk 129) Kuulmise järgi, ettevalmistavalt astmetega Laulab reipalt, väljendusrikkalt	Teab eesti rahvapille ja liike, tunneb eesti rahvapille kõla, originaali ja pildi järgi.	Eesti rahvapillid: a) Võimalusel Teatri- ja Muusikamuuse-umi külastus, b) kodukandi rahvamuusika ansambli kontsert.	Valikuliselt: parmupill-Parmupillipolka (CD 4, 2); torupill- Labajalavalss ( CD4, 3) sarv-Sarvelugu (CD 4, 4) vilepill-Taaveti polka (CD 4, 7); lõõtspill- Julge Juuli polka (CD 4, 9).	Talurahvamäng liigub lähtuvalt laulu tekstile.(lk. 129). Tantsib ühe või paari kuulatud muusikapala järgi.	Talurahva- mäng Improviseerib mängust tulenevaid tegevusi.
		b)Targa rehealune (H. M. Järv Laulik 4. kl, lk 15) Ettevalmistavalt astmetega. Laulab viisi voolavalt, tunnetab sõnade sugereerivat mõju.	Teab eesti rahvatantse, tunneb muusika järgi õpitud rahvatantsu. (Lk. 126, 127, tv ül 28)	Targa rehealune saadab väikekandlel.	Tunneb pilli kõla järgi, iseloomustab seda, tunneb polkat ja valssi taktimõõdu järgi. Vanamoodu reinlender(CD,4 14), Ingliska (CD 4,15); Pulmakokkade labajalg (CD 4,17); StraussTriks traks polka (CD 4, 26) ja Marupolka (CD 4, 8) Iseloomustab tantsude karakterit, leiab sarnasusi, eri-nevusi (TV ül 28), tunneb kuulatud rahvapille, määrab tantsude taktimõõdu ja helilaadi, iseloomustab muusika tempot, dünaamikat.	Targa rehealune Liigub “ahelana.” (`3)	Valikuliselt: Koostab õpimapi vabalt valitud eesti rahvapillist.* * (`2)
33.-34. nädal	Emadepäev Eesti heliloojate muusikalid* (lisateema* ) Lõiming: kirjandus (teksti mõtestamine, muusikalide süžee);matemaatika ( taktimõõt, helivältused); kodundus (toidu valmistamine). Läbiv teema: väärtused ja kõlblus (pere kui väärtus ) tervis ja ohutus (tervislik toitumine).	Kimbuke kevadet S.Kaasik ( lk 142) Astmete järgi. Laulab rõõmsalt, selge diktsiooniga, arvestades individuaalselt õpilase muusikalisi ja vokaalseid võimeid.	Määrab laulus JO asukoha, kinnistab õpitud astmeid ja helivältusi.	Kimbuke kevadet Saadab trianglil.	Laul emale A. Mattiisen Iseloomustab meloodiat ja laulu muusikalisi väljendusvahendeid, tunnetab laulu, emotsiooni, määratleb ja iseloomustab esitajate koosseisu.		Loob kuulatud laulu põhjal emale värsirea.
		Saab sööki ja jooki Ü. Vinter, sõnad E. Vetemaa Muusikalist Pipi ( lk. 131) Kuulmise järgi. Laulab hoogsalt valsi tempos, tunnetab muusikalist lauset ja fraasi ning pöörab tähelepanu õigele hingamisele.	Teab muusikali tunnuseid, oskab nimetada tuntumaid muusikale ja nende heliloojaid, arutleb pereväärtuste teemal.		Detektiiv Lotte (www.youtube.com Vanemuise etendus)* * iseloomustab muusika karakterit, (solist, orkester) teab muusikali tunnuseid.	Saab sööki ja jookiräfrään: Liikumine ja kaasmäng kehapillil (paaristöö).	Saab sööki ja jookirefrään: Loob refräänile liikumise koos kehapillil mängimisega (paaristöö).
35.	Kordamine Õuesõpe Lõiming: eesti keel (teksti mõtestamine);matemaatika (taktimõõt, helivältused); loodusõpetus ( helid looduses). Läbiv teema: tervis ja ohutus (tervislik looduslähedane õpikeskkond-õuesõpe).	Lugu otsas R. Päts, tekst rahvaluulest ( lk 146). Kuulmise ja astmete järgi. Laulab hoogsalt selge diktsiooniga, vastavalt võimekusele kahehäälselt.	Kinnistab õpitud teadmisi ja oskusi, vastab 5. klassi ainekava olulisematele küsimustele (lk 147) Õpitu kinnistamine.	Saadab õpitud laule erinevatel pillidel.	Kuulab, tunneb ja iseloomustab enam meeldinud muusikapalu. Viktoriin.	Liigub/varieerib liikumist õpitud lauludes, mängudes.	Esitab õppeaasta jooksul valminud omaloomingulisi muusikapalu.
Õuesõpe - Kohtumine põneva isiksusega, mis seotud kaudselt muusikaga (nt linnuteadlane, zooloog, füüsik ), aga ka muusiku(te)ga. Ühislaul - loodusega seotud ühislaulude laulmine. Lõiming: eesti keel (teksti mõtestamine) matemaatika ( taktimõõt, helivältused);loodusõpetus ( helid looduses) Läbiv teema: Tervis ja ohutus: (Tervislik looduslähedane õpikeskkond-õuesõpe). Keskkond ja jätkusuutlik areng. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine ( tutvumine erinevate elukutsetega).

• • põhiõppevaras mittesisalduv õppematerjal.

(`1) loob liikumise valitud muusika väljendusvahendile. Ülejäänud rühmaliikmetel on ülesanne arvata, millisele muusikalisele väljendusvahendile liikumine loodi* *

(`2) Õpimapis sisaldub nt lühiuurimus, ristsõna või mõistatus, muinasjutt - nt teemal kuidas pill tekkis, mil moel sai omale kuju või hääle.Töö illustreeritakse pilli joonise või fotoga. Õpilased avaldavad arvamust, milline uurimuse osa kõige enam meeldis* *

(`3) liigumine “ahelketina” .Viimane keti lüli kaasab uusi liikmeid, kuni liigub kogu klass* *